21
O Isus sikadǒl k-o Laqo le Tiberiadǎqo
Pala kodoja o Isus sikadilos pale pe ućenićenqe k-o Laqo le Tiberiadǎqo. Sikadilos lenqe kadǎ: O Simon Petre, o Toma (phendo Ʒjamäno), o Natanael anθa-i Kana anθ-e Galilea, äl ćhave le Zebedǒsqe haj aver duj ućenićǎ anθa lesqe sǎ sas kidine anθ-äk than. O Simon Petre phendǎ lenqe:
— Ʒav te astrav maćho.
— Ʒas i ame tuça — phende lesqe kolaver. Kadǎ kä geles haj uśtiles anθ-e korabia, dar anθ-e rǎt kodoja ni astardes khanć. Kana parnilosas, o Isus beśelas pe rig le pajesqi. Dar äl ućenićǎ ni prinʒandes kä si o Isus. O Isus phendǎ lenqe:
— Ćhavora!le, kadǎ si kä naj tumen maćho?
On dine les anglal:
— Naj amen.
Ćhuden o nävodo pe rig e ćaći le korabiaqi haj va arakhena! — phendǎ lenqe ov. Kadǎ kä on ćhude les, haj ni maj daśtinas te ïnkalaven les anθa-i kauza le bute maćhesqi. Atunć o ućeniko saves jubilas les o Isus phendǎ le Petresqe:
— Si o Raj!
Kana o Simon aśundǎs kä si o Raj, lilǎs haj phanglǎs e hajna pä pesθe, kä sas nango, haj xuklos anθ-o paj. Haj kolaver ućenićǎ aviles le korabiaça, kä nas dur kaθar e rig le pajesqi, doar kä äk śäl metrǎ dä dur.* „Äk śäl metrǎ” anθ-o oriʒinalo si „duj śäla kuǎ”. Äk kuj si lan kam 45 de ćentimetrǎ. Cïrdes o nävodo le maćheça. Kana arezles ke rig le pajesqi, dikhles othe äk źaro angarenqo, maćho p-o źaro haj marno. 10 O Isus phendǎ lenqe:
— Anen anθa-l maćhe kaj astarden len akanak!
11 O Simon Petru uśtilos anθ-e barka haj cïrdǎs o nävodo pe rig le pajesqi, pherdo äk śäl haj peinda haj trin maćhe bare. Dar ku sǎ kä sas kadiki dä but, o nävodo ni ćhindilos. 12 O Isus phendǎ lenqe:
— Aven te xan!
Haj nić jekh anθa-l ućenićǎ ni ïndräznisardǎs te pućhel les: „Kon san?” Kä on ʒanenas kä si o Raj. 13 O Isus paśilos, lilǎs o marno haj dinǎ les lenqe. Sa kadǎ kerdǎ i le maćheça. 14 Kadava akanak sas le trinenqo drom kana sikadilos o Isus le ućenićenqe, päće sas ïnviome anθa-l mule.
O Isus del duma le Petreça
15 Päće xales, o Isus phendǎs le Simon Petresqe:
— Simon!e le Jonasqo, jubis man tu maj but dä sar kadala?
O Petre dinǎ les anglal:
— Da, Rai!a, ʒanes kä sem kǒ amal.
O Isus phendǎ lesqe:
— De mïrä meěn te xan!a Romaja 8:36; 1 Petre 2:25
16 Phendǎ lesqe pale, le donqo drom:
— Simon!e le Jonasqo, jubis man?
Haj o Petre dinǎ les anglal:
— Da, Rai!a, ʒanes kä sem kǒ amal.
— Av tut griźa kaθar mïrä brakhǎ! — phendǎ lesqe o Isus. 17 Haj phendǎ lesqe le trinenqo drom:
— Simon!e le Jonasqo, san muro amal?
O Petre ïntristosajlos kä puślǎsas les le trinenqo drom: „San muro amal?” Haj phendǎ lesqe:
— Rai!a, tu sǎ ʒanes, ʒanes kä sem kǒ amal!
O Isus phendǎ lesqe:
— De mïrä brakhǎn te xan! 18 Ćaćes, ćaćes phenav tuqe: Kana sanas tärno, phandesas korkoro ki xaravli haj ʒasas kaj kamesas. Dar kana va phurǒsa, va ïntinzosa ke vast haj aver dakoniva va phandela tut śäleça haj va ïngǎrela tut kaj ni kames te ʒas.
19 (Phendǎs kadal vorbe kaśte dikhǒl so feloça mulimasqo va sikavela o Petre kabor dä baro si o Del.) Pala kodoja phendǎ lesqe:
— Hajda pala manθe!
20 O Petre boldinǎjlos haj dikhlǎs kä avelas pala lenθe o ućeniko saves jubilas les o Isus. (Kova kaj anθ-o timpo le ćinaqo bangilosas karing o Isus haj phendǎsas: „Rai!a, savo si kaj va bikinela tut?”b Joan 13:25) 21 Kana o Petre dikhlǎ les, phendǎs le Isusosqe:
— Rai!a, dar kaleça so va kerdǒla?
22 O Isus phendǎ lesqe:
— Kana kamava ka ov te aćhol ʒi kana me avava, so xal tut tut? Tu hajda pala manθe!
23 Kadal vorbe ïnklistes maśkar äl phral, kä o ućeniko kodova ni va merela. Dar o Isus ni phendǎs le Petresqe kä ni va merela, haj „Kana kamava ka ov te aćhol ʒi kana me avava, so xal tut tut?”
24 Kadava si o ućeniko kaj märturisil anθa bukǎ kadala haj kaj ramosardǎs kadala. Haj ame ʒanas kä lesqi märturia si ćaći.
25 Maj si but aver bukǎ save kerdǎ len o Isus, kaj te afi sas ramome jekh p-o jekh, pakǎv kä nić kjar anθä kadaj lumǎ sǎ nas than le lilen ramome.

*21:8 Äk śäl metrǎ” anθ-o oriʒinalo si „duj śäla kuǎ”. Äk kuj si lan kam 45 de ćentimetrǎ.

a21:15 Romaja 8:36; 1 Petre 2:25

b21:20 Joan 13:25